Vaagnapõhja füsioteraapia
Esmane visiit 60min - 65€
Korduv visiit 45min - 45€
Vaagnapõhja häired võivad tekkida raseduse, sünnituse, günekoloogiliste operatsioonide või menopausi tagajärjel. Tihti on vaagnapõhja häired, muuhulgas ka sagedasti esinev uriinipidamatus, tingitud vähenenud lihastunnetusest ja oskusest vaagnapõhjalihaseid pingutada. Harjutusi ei tehta piisavalt ja treening pole järjepidev.
Vaagnapõhjalihaste nõrkus, lõtvus ja lihastoonuse probleemid võivad põhjustada uriinilekkeid, rooja- ja gaasipidamatust ning vaagnapõhja organite allavaje. Vaagnapõhjalihaseid tugevdavad harjutused ehk Kegeli harjutused on olulised vaagnapõhja probleemide ennetamiseks ja raviks.
Vaagnapõhjalihaste treenimine on väljakutse, sest lihaste aktiveerimist näha ja tunnetada on raske. Seetõttu tehakse vaagnapõhjalihaste harjutusi sageli valesti – kompenseeritakse teiste lihastega, pingutamise asemel hoopis lõdvestatakse või vastupidi. Muuhulgas on oluline teada, et Kegeli harjutused pole kõigile sobilikud. Vaagnapõhja probleemide põhjuseks võib olla ka liigne vaagnapõhjalihaste pinge ja toonus.
Armkude, liited ja närvikahjustus, mis tekivad näiteks sünnituse, lahkliha rebendite, operatsiooni või ka endometrioosi tagajärjel, võivad põhjustada valu ja vaagnapõhjalihaste pinget. Sagedamini esineb pinges vaagnapõhjalihaseid ka treenitud sportlikel naistel. Kui vaagapõhjalihased on pinges ja nõrgad, on esmalt oluline taastada normaalne puhkeoleku toonus ja õppida vaagnapõhjalihased lõdvestama. Alles seejärel võib alustada vaagnapõhja tugevdavate Kegeli harjutustega, kui selleks on vajadust.
Pinges vaagnapõhjalihaste sagedasemad tunnused on:
- sagenenud urineerimine ja/või vältimatu urineerimine;
- probleemid urineerimise alustamise ja peatamisega;
- valulik urineerimine;
- tunne nagu põis ei tühjene täielikult;
- kõhukinnisus, sage pingutamine tualetis;
- valu soole tühjendamisel;
- seletamatu valu alaseljas ja vaagna piirkonnas
- valu vahekorra ajal või selle järgselt;
- vaagnapõhjalihaste spasmid.
Vaagnapõhja füsioteraapia eesmärk on vaagnapõhja funktsiooni taastamine. Teadlik ja koordineeritud vaagnapõhjalihaste töö on vajalik vaagnapõhja häirete leevendamiseks. Sageli ei tunneta naised oma vaagnapõhjalihaseid, mistõttu on esmalt oluline õpetada naisi oma keha tundma. Füsioterapeudi roll on õpetada vaagnapõhjalihaseid õigesti pingutama ja lõdvestama. Vaagnapõhja füsioteraapia on personaalne ja ravimeetodid valitakse füsioterapeudi ja kliendi koostöös vastavalt vajadusele.
Vaagnapõhjalihaste füsioteraapia hõlmab:
- põhjalikku hindamist
- õigete pingutus- ja lõdvestustehnikate õppimist;
- personaalset harjutusprogrammi vastavalt vaagnapõhjalihaste olukorrale;
- vaagnapõhjalihaste aktiveerimise õpetamist koos diafragma, kõhu süvalihaste ja kerelihastega;
- kõhusisese rõhu kontrollimist intensiivsematel treeningutel, et ennetada ülemäärast survet vaagnapõhjalihastele;
- funktsionaalsete harjutuste integreerimist igapäevastesse tegevustesse/treeningutesse;
- manuaalteraapiat lõdvestamiseks, mobiliseerimiseks ja valu leevendamiseks;
- põie-soole treeningut ja üldiseid soovitusi;
- biofeedbacki kasutamist vaagnapõhjalihaste töö paremaks visualiseerimiseks ja õige tehnika õppimiseks;
- elektriravi vaagnapõhjalihaste töö stimuleerimiseks;
- soovitusi koduste treeningvahendite kasutamiseks – mehhaanilised või elektroonilised vahendid on kasulikud vaagnapõhjalihaste töö paremaks visualiseerimiseks ja lihaste töö koordineerimiseks.
Vaagnapõhja füsioteraapiasse on soovitatav tulla järgmiste murede korral:
- uriinilekked;
- sage urineerimine ja suutmatus kinni hoida;
- rooja- ja gaasilekked;
- probleemid urineerimise või soole täieliku tühjendamisega;
- raskused põie või soole tühjendamise alustamisega;
- vaagnapõhja organite allavaje ehk prolaps;
- raskustunne vaagnas/alakõhus;
- valu vaagnas (igapäevastel toimingutel, treenides, vahekorra ajal);
- sünnitusjärgselt, kui on soov taas intensiivsemate treeningutega alustada;
- raseduse ajal, kui on soov säilitada vaagnapõhjalihaste treenitust, ennetada vaagnapõhja häireid ja valmistuda sünnituseks.