Füsioteraapia rasedale

Esmane visiit 60min - 65€
Korduv visiit 45min - 45€

Rasedusaegse füsioteraapia eesmärk on ennetada rasedusaegseid probleeme ja valmistada Sind ette sünnituseks. Õpetatakse hingamistehnikaid, lõdvestumist ja kogu keha tugevdavaid harjutusi. Rasedusaegne kehaline aktiivsus ja harjutused on olulised, et vastu pidada ühe suurenevale kehakaalust tingitud koormusele, rühi ja liikumismustrite muutustele.

Kuidas rasedusaegne füsioteraapia saab Sind aidata?

  • Vaagnapõhjalihaste tugevdamine (Kegeli harjutused) uriinilekete ja allavaje ennetamiseks.
  • Vaagnavalude ja seljavalude ennetus ja leevendamine raseduse ajal.
  • Kuidas märgata ja kontrollida diastaasi? Harjutused ja soovitused diastaasi ennetamiseks ja kiiremaks paranemiseks sünnitusjärgselt.
  • Üldised liikumis- ja treeningsoovitused. Milliseid harjutusi võib teha? Kui suuri raskuseid võib tõsta?
  • Beebi peaseisu soodustamine ja tuharseisu ennetamine.
  • Rebendite ennetamine.
  • Sünnituseks ettevalmistumine ja asendid.
  • Sünnitusjärgne taastumine.
  • Keisrilõikest taastumine ja armimassaaž.

 

fusioteraapia-rasedale

Raseduse ajal muutub naise keha märgatavalt. Beebi kasvades ja arenedes muutub rüht, kõnd ja tasakaal. Hormonaalsed muutused toovad kaasa sidemete ja liigeste lõtvumise. Kõigi faktorite koosmõjul suureneb koormus ka vaagnapõhjalihastele, mis vastutavad uriini- ja roojalekete ennetuse ja vaagnapõhja organite toestamise eest. Vaagnapõhjalihaste tugevdamisega on oluline alustada juba varajases raseduses, kus keha tunnetus ja harjutuste tegemine on hulga lihtsam kui raseduse viimasel trimestril.

Suurem osa rasedatel esineb teatud ulatuses kõhulihaste lahknemist ehk diastaasi viimasel trimestril. Diastaasi korral võlvub kõhulihaseid pingutades kõht keskjoonel kolmnurkselt ette. Lahknemist on võimalik ise märgata selili ülakeha või jalgu tõstes, kuid ka igapäevastel toimingutel. Diastaasi tekkimisel on soovitatav vältida harjutusi või tegevusi, mis kõhulihaseid tugevalt koormavad. Diastaas paraneb enamasti paari kuu jooksul pärast sünnitust. Kui diastaas on suur ja iseenesest ei taastu, on vajalik konsulteerida naiste tervisele spetsialiseerunud füsioterapeudiga. Diastaas ei põhjusta vaid esteetilisi probleeme nagu ettevõlvuv kõht, vaid mõjutab ka vaagnapõhjalihaste funktsiooni, rühti ja seljavalude teket.

Raseduse ajal on oluline säilitada aktiivne eluviis ja tugevdada kogu kere lihaseid, et ennetada  rasedusaegseid probleeme nagu seljavalu, vaagnavalu, rasedusaegne diabeet vms. Ka sünnitusjärgselt nõuab beebiga tegelemine head füüsilist vastupidavust. Rasedusaegne treening ja liikumine lihtsustab sünnitusjärgset taastumist.

Rasedusaegse treeningu olulisus:

  • vähendab rasedusega seotud valusid ja ebamugavustunnet;
  • aitab säilitada tervislikku kehakaalu;
  • aitab paremini uinuda ja magada;
  • aitab parandad tuju ja hoida head enesetunnet.

Hormonaalsete ja lihas-skeletiga seotud muutuste tõttu on rasedatele soovitatav kerge aeroobne treening: kõndimine, ujumine või veloergomeeter. Harjutused vees on eriti head, kuna vigastuste oht on väike, vesi mõjub lõõgastavalt ja harjutusi on väiksema keharaskuse tõttu lihtsam teha. Rasedatele sobivad ka jooga ja pilatese treeningud. Üldiste juhiste järgi on rasedatel soovitav liigutada vähemalt 150 minutit nädalas ehk umbes 30 minutit 5 korda nädalas. Oluline on jälgida enesetunnet ja väsimuse korral piisavalt puhata. Endale sobiva treeningkava koostamiseks tasub pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule.

Sagedasemad rasedusaegsed kaebused, mille korral füsioterapeudi poole pöörduda:

  • alaseljavalu ja vaagnavalu,
  • valu abaluude piirkonnas,
  • sümfüüsi valu (häbemeluu valu), sabakondi valu (õndraluu valu),
  • uriinilekked,
  • käte ja jalgade tursed,
  • jalavalu (kannavalu, valu talla all),
  • kiirguv valu jalas (närvivalu),
  • roiete ja rindkere valu,
  • karpaalkanali sündroom (valu ja surin sõrmedes).

Kuna iga rasedus on erinev, on ka füsioterapeutiline lähenemine personaalne!